Eesti külad 2013
Aeg: 1.aprill 2012 - 31.märts 2013.
Külade koostööühendused
Kogukonna huvikaitse hea tava
Külade koostöökogude lood
Külavanemate ja külade kooskäimiskohtade andmebaas
Eesmärk: edendada külade eestkostesuutlikkust ja -tegevust kooskõlas Liikumine Kodukant strateegia ja organisatsiooni põhikirjaliste eesmärkidega. Eestis on 193 valda ja 4435 küla.
Alleesmärgid:
• on loodud esimene üleriigiline külade andmebaas, kus on kaardistatud „ärkavad“ ja „uinuvad“ külad, neis tegutsevad seltsid, seltsingud, külavanemad;
• on sõnastatud külaelanike eestkostetegevuse hea tava omavalitsuse ja riigi tasandil;
• toimivad koostöövõrgustikud külavanemate, –seltside ja -seltsingute vahel, on loodud Liikumine Kodukant külade eestkoste võrgustik;
• Liikumine Kodukant on arvestatav ning hinnatud koostööpartner ministeeriumitele, Riigikogule, Leader tegevusgruppidele ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule, on jõutud koostöölepeteni edasise koordineeritud eestkostetegevuse osas.
• on tõusnud ühiskonna teadlikkus külade esindajate rollist kogukondliku demokraatia arendamisel;
• piirkondadele on tutvustatud külade ja omavalitsuse koostöö häid praktikaid, on loodud uusi koostöövorme.
Meeskond:
Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht Külli Vollmer, kes vastutab projekti tegevuste elluviimise, sh infopäevade, ajurünnakute ja pressikonverentsi läbiviimise eest, eelarve jälgimise, rahastajaga suhtlemise ja teavitusnõuete täitmise eest.
Omavalitsuste juures tegutsevate külade esindajate kogu poolt kuuluvad projekti meeskonda Aado Kuhlap, Vastseliina Valla Külade Ühenduse esimees, Liikumine Kodukant endine juhatuse liige ja Krista Pedak, Avinurme Külavanemate Koja juhatuse liige, EMSL Nõukogu liige, kelle ülesanneteks on oma valla kogemuste tutvustamine, mentorluse korraldamine ja eestkoste hea tava aluste väljatöötamine.
Eksperdina kaasatakse Liikumine Kodukant pikaaegset koostööpartnerit ja koolitajat Ivi Proosi, kes aitab kaasa metoodika koostamisel aktiivsete (ärganud) ja passiivsete (uinuvate) külade kaardistamiseks ning tulemuste analüüsiks, on abiks eestkoste hea tava aluste väljatöötamisel.
Projekti võrgustikku kuuluvad 15 Liikumine Kodukant maakonnaühendust, nende liikmed ja juhatused, kes aitavad külade koostöövorme ellu kutsuda, „ärkavaid“ ning „uinuvaid“ külasid kaardistada ja parimaid koostööpraktikaid tutvustada.
Tehnilise teostuse eest seisab hea Helen Hiiemäe.
Infopäev maakonnaühenduste esindajatele Kaaruka külamajas 14.12.2012. Ajakava. Vahekokkuvõte projektist Töötukassa ettekanne
Infopäev maakonnaühenduste esindajatele Tartus 1.02.2013 Ajakava Vahekokkuvõte projektist
Infopäev Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa külaliidritele Kõrtsialuse külastuskeskuses 15.märtsil 2013
Infopäev Viljandi- ja Tartumaa külaliidritele Vanaõue puhkekeskuses 22.märtsil 2013
Esitlused: Projekti kokkuvõtted. Külavanemate roll Statistikat
Projekti tulemusi tutvustatakse:
5.aprillil Harju-. Hiiu- ja Läänemaa külaliidritele
12.aprill Järva-. Rapla- ja Pärnumaa külaliidritele
19.aprill Põlva-. Võru- ja Valgamaa külaliidritele
26.aprill Saaremaa külaliidritele
10.mail Kodukandi strateegia Nõukojas
31.mail Liikumine Kodukant üldkogul
9.-11.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal
Otsesesse sihtrühma kuuluvad 1434 küla:
• „ärganud“ külad, kus külavanemad on küll valitud aga ei ole organiseerunud, s.t. pole moodustatud alalisi tegutsevaid koostöövorme (ümarlaudu, ühendusi, seltse või MTÜsid). Kohalikel omavalitsustel on parem suhelda külade valitud esindajaga kui iga üksiku külavanemaga.
• „ärganud ja organiseerunud“ külad, kus külavanemad ja -seltsid on koondunud, moodustanud ühise kogu ja valmis oma kogemusi koostööst omavalitsusega jagama;
Kaudsed kasusaajad
• 3001 „uinuvat“ küla, kus külavanemat pole valitud, kes saavad positiivse tõuke kogukonna „äratamiseks“ ja teadmised küla esindaja valimiseks;
• 193 kohalikku omavalitsust, kelle „ärkavad“ ja uinuvad“ külad saavad kaardistatud ja kellele tutvustatkse edukalt toimivaid koostöövorme;
• Liikumine Kodukant võrgustik, kuhu kuuluvad partnerite (Riigikogu, EMOL, Leader) ja rahastajate (Põllumajandusministeerium) esindajad.
Lõppkasusaajad on külaelanikud, kelle eestkostet teostavad külavanemad või külaseltside esindajad kohaliku omavalitsuse tasandil ja Liikumine Kodukant üleriigilisel tasandil.
Rahastaja: rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.
