Eestimaa
Mihkel Zilmer

Tuhanded külad, tuhanded talud
laiali Eestimaal.
Sündisid ilma kadunud põlved,
vanavanemad.
Sündisid ilma kadunud põlved,
vanavanemad.

Külvasid vilja, lõikasid vilja,
vanavanemad.
Tähistaevast lugesid ilma,
lastele saatust nad.
Tähistaevast lugesid ilma,
lastele saatust nad.

Oo, Eestimaa, oo sünnimaa,
kuni su küla veel elab,
elad sina ka.

Lapsed kasvasid, sirgusid suureks,
pöördusid metsast ja maast.
Rebisid puruks põlised juured,
lahkusid kodust nad.

Rändasid ringi, kandsid kingi,
pastelde asemel nad.
Otsisid õnne avali silmi,
õnn jäi neil leidmata.
Otsisid õnne avali silmi,
õnn jäi neil leidmata.

Oo, Eestimaa, oo sünnimaa,
kuni su küla veel elab,
elad sina ka.