Logi sisse
Kontaktid
Vaata projekte
Liikmed
Koolituskeskus
Maapäev 2013

 

Liikumise Kodukant Strateegia 2008-2013 suund Rahvakultuur ja (küla)elukeskkond.

Eesmärk: Kasutada rahvakultuuri varamut kogukondade elukvaliteedi rikastamiseks, toetada ja arendada külavanemate tegevust.
 Kaardistada ja teadvustada kodukandi rahvakultuuri ja ajaloolist paigamälu kui kogukonna eneseteadvuse allikat ja kultuurilist omakapitali.
 Toetada rahvakultuuri ja külaelukeskkonna parendamise alast koostööd.
 Toetada aktiivse külavanemate võrgustiku tegevust, tõsta ühiskonna teadlikkust külavanema rollist kohaliku demokraatia teostamisel.

KÜLAVANEMAD

Meie maa on asustatud küladega tuhandeid aastaid. Tuhandeid aastaid oleme siin kõnelenud sama keelt, andnud edasi olulisi teadmisi kaheksasilbilise pühalaulu ehk regivärsiga. Tuhandeid aastaid vana on meie keeles ka mõiste küla. Sellele viitab sõna lai ja sügavatundeline kasutus ka väljaspool otsest tähendust "inimasula". ( Mikk Sarv)


Täna on arusaamad külavanema rollist ja tegevusest nii omavalitsuste kui külade tasandil Eestis piirkonniti väga erinevad. Mõnel pool on külavanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, teisalt on tal lihtsalt esindusfunktsioon. Erinev on ka külavanemate ja külaseltside vaheline suhtlus ning rollide jaotus. Seega- millega siis ikkagi tegelevad külavanemad kui ühed vabatahtliku tegevuse esindajad? Milliste tegevusvaldkondade ja probleemidega silmitsi seisavad?

Eesti külaelu on mitmekülgne, ühes erinevate probleemide ja rõõmudega, erinevate huvide ja sihtrühmadega. Liikumise Kodukant tegevus on suunatud mitmele sihtrühmale ja üheks olulisemaks neist on külavanemad. Liikumine Kodukant alustas külavanemate koolitamisega juba 2002.a., mil koostöös MTÜga Kodanikukoolitus viidi ellu projekt Oska olla otsustaja. Tänaseks on koolitustest välja kasvanud külavanemate suvekoolid. I suvekool toimus aastal 2008 Võrumaal, II Külavanemate suvekool 13.-15.augustil 2010 Harjumaal.

Külavanematega tegelemise olulisust näitavad nii Liikumise Kodukant strateegia (2008-2013) kui ka 2007. ja 2009. aasta suvel toimunud Eesti Külade Maapäeva töögruppide arutelud. Lisaks on aastate jooksul avalikkuses tekkinud arutelud ning külavanematelt, vallajuhtidelt endilt kostunud mõtteavaldused ja vajadus pilti külavanematest selgemaks saada. Välja on töötatud külavanema statuut.